100 kilomeetrit Brisbanest lõunas on üks tore park, kuhu oleme nüüd juba mitu korda tagasi läinud: Springbrook. Esimest korda sattusime sinna kanti juba 2018. aasta lõpus. Tol korral kolistasime Gold Coasti-tagustes vaatepunktides ringi rohkem autoturistidena, liikudes punktist punkti ja korra välja kiigates, et ilusat loodust kaeda. See reis oli meie jaoks väga edukas, sest leidsime uusi matkaradu, mida hiljem külastada.
Jätka lugemist
G’day mates! Sellel korral kirjutan väljasõidust Coffs Harbourisse, kus selleaastast Austraalia rallit vaatamas käisime. Kuigi Otil jäi ralli võit võtmata (ja lõpetamata), oli meil sellegipoolest lõbus nädalavahetus rallikarusellil kaasa lüües.
Jalutasin üks päev rongijaamast koju ning nägin tuttavat vaatepilti – tänava äärtele on igasugu kola sätitud. See oli nagu päeval, kui olime värskelt Austraaliasse jõudnud, Melbourne lennujaamast linna sõitnud ja hostelisse jalutasime. Tollal tundus see eriti veider ja jättis linnast räpase mulje, sest mida ikka arvata sellest, kui kõnnitee on vanu diivaneid, madratseid ja muud rämpsu täis.
Eelmise aasta detsembris lendasime pooleteiseks kuuks Eestisse. Paraku ilmataat ei toonud valgeid jõule, aga mõned helgemad päevad olid sellegipoolest kogu selle pori ja vihma vahel. Jahedam ilm oli minu jaoks igati teretulnud ja mõnus vaheldus rääkimata pere ja sõprade nägemisest.
Jaanuari keskpaigas lendasime aga tagasi Brisbane, kuhu jõudsime reede keskööl ja saime kohe tunda sooja ning väga niisket ilma. Austraalia suvi on täies hoos senimaani.
Esimesed kolm nädalat olime omamoodi kodutud – sakslanna juurest kolisime vahetult enne Eestisse tulekut välja ning uue elukoha otsimise jätsime järgmise aasta mureks. Jätka lugemist
Märkamatult oleme juba üle aasta Austraalias elanud, praeguseks juba aasta ja pea kaks kuud. Hea hetk korra tagasi vaadata ning mõtiskelda, laias laastus on ju elu ikka samasugune, aga sellegipoolest on siin neli tähelepanekut elust-olust teisel pool maakera. Jätka lugemist
Eelmine kord kirjutasin sponsorviisa taotlemisest ja nüüdseks on asjad natukene edasi liikunud – kõik paberid on koos ja viisataotlus on sisse antud.
Pikema pausi uutest blogipostitustest kirjutaksin just viisa paberimajandusega toimetamise kaela 🙂 …vabandused, vabandused. Jätka lugemist
Oleme juba üle kolme kuu Windsoris elanud ja tunneme end üpris koduselt. Kui Brisbane saabudes olid ilmad väga kuumad, siis nüüd on väljas rohkem justkui Eesti suvi. Mida aeg edasi, seda rohkem tempratuur langeb, aga ikka on soe. Mai lõpus hakkab linnapildis sulejopesid ja mantleid nägema, aga endiselt on ka lühike püks ja plätud hea valik. Isegi kannan aeg-ajalt õhemat mantlit, kuigi õues nii väga külm polegi. Kõige külmem on hoopis kontoris, kus konditsioneeriga tagasi ei hoita. Jätka lugemist
Naljakuu möödus märkamatult, osaliselt kindlasti seetõttu, et kuu aega järjest olid 4-päevalised töönädalad. Iga nädal üks punane päev. Seega palju aega, et ringi liikuda ja mõned pildidki klõpsata.
Kes veel kuulnud pole, elame nüüd Queenslandi osariigi pealinnas, Brisbanes või Brizzies nagu kohalikel on kombeks öelda. Jätka lugemist
Asume varahommikul teele, et veel valges ookeani äärde jõuda. Plaanime ühe öö telgis veeta ja seda võimalikult ookeani lähedal, et merekohina saatel uinuda. Reisi eeltöö piirdub pakkimise ning kaardil mõne telkimisplatsi äramärkimisega.
